Vaatluse analüüs

Vaatluse analüüs

Mina vaatlesin Tallinna Läänemere Gümnaasiumis 1. Ja 3. Keeleküblusklassides ühe tunni. Esimeses klassis oli eesti keel. Tunni alguses õpilased palju rääkisid, esitasid küsimused ja vastasid neile. Rääkisid mis küüpäev oli ja milline oli ilm. Valisid ka mida paneb karu selga kui läheb kooli. Siis  õpisid uut teemat läbi mängu. Lõpuks oli kokkuvõtev arutelu tunnist. Kolmandas klassis oli matemaatika tund. Õpilased mängisid korrutamis mängu ja pärast oli gruppitöö.Mina analüüsisin tunnid õpilaste väljendusoskuste arendamise poolest.

Esimeses klassis õpilastel oli palju võimalusi rääkimiseks. Õpetaja ise esitas palju küsimusi ja ands sellist võimalust ka õpilastele: nad olid õpetaj rollis, esitasid küsimused ja valisid ise ka kes vastab. Siin tekkis väike probleem, et mitte kõikidel lassis oli võimalus rääkida aga õpetaja võttis situatsiooni enda kätte ja küsis neid, kes varem ei saanud sõna. Uut teemat õppides iga õpilane sai ühe sõna ja pidi valema õige koha selleks (ainsus või mitmus). Õpilased ise arutlesid ka kas õigesti panid sildid või mitte. Kui õpilased otsustasid mida karu paneb selga neil oli võimalus ka natuke arutleda, kuigi nad seda ei teinud. Üldiselt kõik tegevused tunnis olid mängulised ja kutsusid õpilasi tegutsamiseks või kaasa mõtlemiseks. Seega peaaegu kõik õpilased osalesid tunnis aktiivselt. Istusid nad ka selleks väga sobilikult, gruppidena. Oli aga üks poiss, kellel on tundumalt raskem oli aru saada mis toimub ja tunnis osaleda. Istus ta ka eraldi üksi ja kahjuks nii nii aktivselt tunnist osa ei võtnud. Üldiselt õpilased aitaksid üks teistele klassis. Näiteks tõlkisid sõnu neile, kes ei saanud aru ja aitasid õige koha sildi jaoks leida. Kuna istusid nad väikestena gruppidena, siis klassis alati oli väike lärm, nad alati natuke rääiksid omavahel. Mina ei mäleta, et õpetaja tooks eraldi mingeid eesmärke või ootusi aga tunni lõppus oli tehtud kokkuvõte õpitud reeglist. Minu jaoks oli ka huvitav tunni lõpus, kui õpilastel oli võimalus vabatahtlikult soovi järgi vastada kodutööd. Paljud tahtsid vastada ja isegi ei jäänud kõikedele piisavalt aega. Mina arvan, et need õpilased,  kes istuvad klassi eelpool osalesid tunnis rohkem, kui need, kes istusid tagapoolel. Aga üldiselt tund tuli välja hästi aktiivne ja andis lastel võimalust  väljendusoskuse arendamiseks.

Kolmandas klassis oli matemaatika tund. Seal õpilastel oli võimalus arutleda ja rääkida omavahel gruppitööde ajal, kus neil oli vaja õigesti kleepida kokku vasak ja parem pool (6*2 = 2+2+2+2+2+2). Mõned õpilased rääkisid omavahel vene keeles, sest neile niimodi oli kindlasti mugavam. Õpetja aga palus kõiki rääkida eesti keeles. Terve tund oli ka mängulises ormis või gruppitöövormis. Klassis õpilased istusid ka väikeste gruppidena, nii et tunni ajal neil on võimalus omavahel ka sosistada. Kõik tegevused tunnis kaasa haarasid kõiki õpilasi. Mängudes oli võimalus osaleda isegi meil, kes tulid vaatama ainult. Mäng ei olnud ka kõige lihtsam ja nõudis jälgimist ( Kellel on 7*6? ) (Mul on 42. Kellel on 8*8?). Lapsed suhtlesid omavahel palju. Mõnedel oli ka suur huvi meie vastu ja nad proovisid meiega tuttavaks saama. Gruppitöö ajal aga märkasin, et mõned õpilased ei osale nii aktiivselt. Kindlasti saan ka aru, et alati kõik õpilased aktiivselt ei osale. Mina olin ise ühe laua juures, kus laste vahel oli väike konfkikt ja, et nad saaksid rahulikult koos tötada mina nendega ka natuke rääkisin ja andsin neile väikesed vihjed. Kohe tunni alguses õpetaja seletas mida õpilased hakkavad tunnis tegema ja miks. Tegevused oli suunatud vana teema kinnistamiseks. Tunni lõppus oli tehtud ka kokkuvõtte. Lapsed kohe teaksid mida neist oodatakse ja sellepärast võiksid ka aru saada millele tähelepanu pöörata.

Üldiselt tunnid mulle väga meeldisi. Nad olid aktiivsed ja oli näha, et lastele on huvitav. Tekisid küsimused, kas ikkagi kõik õpilased saavad kõigest hästi aru ja kas nad võivad oma mõtted hästi väljendada võõrkeles. Aga tuleb vist välja, et laste jaoks selline õpimissüsteem töötab hästi.